Kui te olete nendest, kes ikka ei ole muusikat vaadanud, kuid teil ei ole erilisi eelarvamusi, soovitame meil teile midagi nõu anda. Nende alustamine vaadata. Esiteks on muusikalid kaasaegse populaarse kunstilise kultuuri oluline osa. Teiseks võib see tõesti meeldib!
Siin on seitse suurt etendust, et alustada.Jumala Pariisi ema katedraal
Sa oled ilmselt meeles pidama, kuidas Petkun's hääl sööb igast rauast ja veel - kui te ei ole muusikat näinud, tasub näha. Ja see on parem originaal, sest muidugi tõlkijad püüdsid teha üleandmise ettevaatlik, kuid palju huvitavalt kadunud protsessis, nagu tavaliselt tõlgitud.
Ei ole vaja teada prantsuse keelt, et vaadata "katedraali" algset preparaati. Muusikalisele ja spektrile tasub ta tasub valmistada. Loe sõnasõnaline tõlge Libretto alustamiseks. Ja see on moraalselt võtta, mida krundi erineb Rooma Hugo, sest lõppkokkuvõttes muusikaline allegoriliselt räägib meist kaasaegse sotsiaalsete probleemide kohta. Ja tähemärkide roll ja nende lugu ja nende visuaalne otsus lõpuks avalikustavad tulemuslikkuse idee, mitte uudse romaani sõnasõnaline üleandmine laval.
Kui te võtate ja suured, siis on see inimeste võimu ja tavapärase ja päevase diskrimineerimise puudumise õigused. Ja eelkõige rände probleeme, naiste kaitsetute ja puuetega inimeste kaitsetu, kunstipaika peegeldusi, üldiselt üldjuhul, nende kirgide hävitaja ajalugu, kes on palju võimsamad Teile leiate palju toitu mõtlemiseks.
Ja üldse ei ole imelik, et glapside rahvahulk on riietatud araabia noorte seas kõige populaarsemaid kapuutsipiglatsit ja valvurid on relvastatud terasebarjääride ja kummist batoniga.
Dracula: armastuse ja surma vahel
Bruno Peltier, kes mängis Greagi luule jutustaja "katedraal", räägib siin juhtivas rollis - karismaatiline, seksuaalselt mures kaabakas-vampiir. Tegevus tundub väga räpane, visuaalne rida on hirmuäratavalt määrdunud ja ikka ei ole muljetavaldav ja võimatu mitte piisavalt saada.
Nagu eelmine muusikaline, see üks hoiatab sotsiaalseid küsimusi. Esimene: inimkond on vastik, sest see loob kohutavaid asju. Teine: kus on vägivald, ei saa olla tõelist armastust.
Erinevalt "katedraalist", "Dracula" aktiivsete isikute kogu kümme. Vlad Dracula, silmitsi tema armastatud pruudi vampiiriga ja pühendatud oma rahvale. Pruut on eleme ja sarnane tema Mina vabatahtliku tüdrukuga kahekümne esimese sajandiga. Arst (ilmselt punane rist) van Helsing ja tema tütar Lucy, kes otsustas, et tal oli aega selle maailma muutmiseks. Pridegroomi kaevandused, ajakirjanik ja tema sõbralik fotoreporter, narkomaanikaartide Renfield, kes tulid tehingusse vampiiriga, et saada oma kasutuses Lucy. Kolm "pruudi" Drakulasid.
Tegevus, kuigi Rumeenias deklareeritakse, esineb kõigis märke konditsioneeritud slaavi riikides, mis on sõda, et taas ja jälle tundub asjakohane. Ja jah, muidugi tuleb seda vaadata käes olevate laulude tõlkimisega. Tekst on väga oluline. Spoiler: Lucy sureb. Ka tema isa. Dracula leiab ennast vastikuna ja enne publiku ilmub ennast vastikust küljelt. Sest Peltier, muidugi armastab pöörduda, kuid pildi ja idee tõde armastab rohkem.
Don juan
Kui vahel "dramaatiline ja sotsiaalselt" ja "dramaatiline ja kaunilt", siis valite teise, siis "don Juan" on see, mida vajate. Armastus ja karma, ilusad kostüümid, värvilised tantsud, palju Flamenco läbi kutsutud Gypsy Dancers ja suurepärased Prantsuse tantsijad, eraldi kirss Gypsy Kings Grupi armastajate jaoks - Gypsy Chico rollis Tsygani Chico rollis ja arvake, mida ta muusika meeskond ta on tema ajal rääkis ta.
Siin pead lüüa teksti tõlked, isegi kui teil on prantsuse keel: osa Arya läheb katalaani!
Noor, ilus ja südametu võrgutaja, auväärse hispaania aadliku poeg, läheb elus, jättes maha purunenud südamed ja mõnikord surnukehad. Kõik nimel, nii et ükski öö ei jää ilma karnaalsete naudinguteta. Tema pruut (või abikaasa?) Meeleheites on tema sõber kurb ja don Juani kasvav langus ja õnnetu noore naise kannatused. Aga ühel päeval saatus, muidugi karistab üle.
Nii tihti prantsuse muusikalides, palju sümboleid ja allegooriaid, kuid isegi ilma mõistmata, kes vihjab, milliseid vihjeid tajutakse suurepäraselt. Ja iga teine Aria tõmbab tabamust, kes tahab Hum.
Monte Cristo
Hoolimata prantsuse nimest on see meie vene algne muusikaline. Nagu "Pariisi katedraali meie daami katedraali" puhul, muutub krundi mõnevõrra muutunud võrreldes duneeliga. Mõned jutustused on eemaldatud, teised on kombineeritud, kuid üldiselt jäi idee samaks: kui vastik reetmine - ja vastik õige kättemaks reetmiseks.
Erinevalt eelmistest muusikalidest saab seda ja sa pead vaatama stseeni ja mitte rekordist. Ta läheb "Moskva Operetta" teaterisse.
Nagu prantsuse keeles, on palju sümboleid ja alled, kostüümid ja tantsimine oma tähendust. Paljud tunduvad liiga karmistatud esimese, "narratiiv", osa, kuid pinge ja heleduse teise - toimingud otse palli kättemaksu Monte Cristo - Kõik on ühemõtteliselt jõuab. Fernani ja Wilfora kokkupuude, Poja poja Poja Poja Poja Poja Poja poja ja teise tütre, ajakirjaniku ümberkujundamine, millel on oma nägu, et rääkida ja ükskõikseks õigusemõistmisele rahvahulga ... seda on raske jääda püütud. Ja erinevalt raamatust on Monte Cristo surma lõpus muutumas loomulikult pikemaks. Kättemaks ja õiglus - veidi erinevad asjad.
Loe Orlov
Teine suurepärane kodumaine muusikaline ja seda saab näha ka praegu. Lõpuks hakkasime tegema sarnaseid näiteid ajaloolistel sündmustel, mitte kahekümnendal sajandil! Vene lugu ei ole hullem kui prantsuse keel ja muusikaline tuli välja huvitavamaks kui välismaal umbes Fronis.
See, kes vaatas Monte Cristo, näeb "veerus" näeb palju tuttavat inimesi ja võib-olla rõõmustavad sugulastena. Siin kõik on tema kohas. Count Orlov, Catherine II, Princess Tarakanov ... Mis on muusikaline? Muidugi, armastuse ja võimu kohta. Inimese ja riigi kohta. Väikese ja suurepärase interaktsiooni kohta. Ja et ikka ametivõimud alati osutuvad tugevamaks kui armastus ja midagi.
Värviliseks võib muusikaline konkureerida don Juaniga, Dramaatilises - Monte Cristo.
Väike prints
Aeglane. Kurb. Täiuslikult. Läbimõeldud. Lugu väike prints ei ole lastele. Ta on mõeldud täiskasvanute sees - istudes istudes, nagu kabiini sees elevant. See ei ole vahuveini draama. See on väga vaikne pinge kõige varjatud stringide hinge.
Teksti ei ole vaja teada. Piisavalt lugeda Saint Ex Extusii raamatut. Muusika krunt kordab raamatu lugu. Kuid muljed muutuvad teravamaks. Aria "Baobaba" sa oled nii selgelt teadlik sellest, mida näete, et näete lugu fašismi kohta ja mitte ainult puu kohta. Inimesed naeravad seal noortel Antoine seal, taga Haze - inimesed igavesti, kes on läinud sõjaeelse maailma.
Eraldi mainimine väärib acrobatte-madu. Ilu on uskumatu. Tõsi, tabamused ei ole nii palju ... laulu roosidest, Baobabi laulu, Foxiga duett - siin on ehk kogu nimekiri. Aga muusikaline üks kord ja igavesti muudab ideid muusikalide kujul kujul näituse, kus on valju rahvahulga soolvees.
Kassid
Eriti kasside esialgne aruanne inglise keeles. Võib öelda, et muusika tuleb näha, sest kassid on püha. Ja tegelikult, kui ma ei ole näinud "kassid", siis te teate muusikalidest, kui mitte kõike. Tundub, et see on ainus täiskasvanute näitus, mis on tehtud laste luuletuste kogumisel.
See on sellepärast, et allikas on raske öelda krundi kohta midagi määratletud. Enne meist on elu väljamõeldud sõna otseses mõttes sõna kassid, räpane, täis oma rõõmu ja tihendid ... ja kummaline kasside muinasjutt, legendid ja tolli.
Vaata muidugi, parem kui originaal Briti versioon, aga ka vene keeles, see ei ole halb: kui ülekanne see oli üldiselt midagi kaotada.
Teksti Autor: Lilith Mazikina
Kasutatud fotod artiklis nimetatud vaatetest
sealhulgas need, mis võeti Moscow Operetta teatri kohast